vahepeal

Võtsin ennast kätte ning hakkasin arvutisse enda lugu kirjutama. Seega olengi juba nädal aega pidevalt Keenia seiklusi üles kirjutanud. Naljakas, aga mida rohkem ma kirjutan, seda enam on veel kirjutada. Meenutusi jagub.

Käisime Mount Elgonil matkamas ning olime päeva Kitale linnas, mis on siiamaani minu lemmiklinn Keenias.

Hetkel ootan 2 prantsuse couchsurferit, loodan et nad on varsti kohal.

üks laps elab ajutiselt meie juures ning hiv positiivse lapse isa saime nõusse nõustamisele minema.

Vot nii sõnavaeseks olen muutunud, kui aju on häälestunud teisele kirjutamislainele.

Lekkivast katusest...

Õhtu plaanisime vaikselt kodus veeta. Varsti koputatui uksel. Kaks naabripoissi, kelle hüti katus läbi laseb ning kes basseinis magada ei tahtnud. Õhtu lõppes hoopis nii: mina kokkamas neljale keenlasele pajatäit riisi ning kõik koos lahendamas ühe poisi kodust väljaviskamise probleemi. Nüüd need poisid magavad siin kõrvaltoas.

Kuulasin täna posis juttu, kelle ainus elusolev sugulane, tema vanaema ta kodust välja viskas, kuna vanaema tahtis, et poiss kooliskäimise asemel tema eest hoolitsema jääks ning poiss keeldus. Vaatasin seda poissi, kes ei teadnud, kus ta järgmisel ööl magab ning kelle ainus sugulane temast üldse ei hoolinud. Vaatasin ja mõtlesin, et ma vist ei kujuta absoluutselt tema situatsiooni ette. Ja et mul on enda sünniriigiga vedanud.