Eelmisel päeval lubati meile suurejooneliselt, et sõit Gonderisse toimub sellise liiklusvahendiga nagu "special bus". Hommikul tõusime kell 4.30 nagu ikka ja hakkasime kõndima bussipeatuse poole, kuna kell 5 hommikul pidi meie eribuss väljuma. Teid vist ei üllata, kui ma ütlen, et kell 5 oli bussijaama värav alles lukus, värava taga oli tungemas paras rahvahulk, kellesse me edutult sulanduda püüdsime. Kohal oli ka elukutseliste kerjuste armee ning "Soft Mask" vennad - ehk siis noored posid, kes müüsid salvrätte ja nätsu. "Soft Mask, Soft Mask!" Salvräti-nätsu müügikonkurents oli tihe. Pool kuus hakkasid teadjama inimesed (need, kes teadsid, et kell 5 ei avane Shires ühegi bussijaama värav) igast suunast kohale voolama ning peagi nägime me legendaarset Etioopia "bussijooksu" stiilis viimane jääb ilma. KÕIK peale meie tundsid täpselt teadvat, milline sajast (liialdamata) bussist just see õige on. Olime juba jooksu kaotanud. Otsisime siis veidi mõnda usaldusväärsemat inimest, kellelt abi küsida ning jõudsime oma bussini hetkel, kui polnud palju puudu, et täistuubitud bussist viimased seisvad inimesed välja ripuks. Oli tõesti special bus!
Meil paluti aga julgelt sisse astuda. Pressisin ennast siis sisse, olles õnnelik, et päris uksest välja rippuma ei pea ning astusin aga julgelt oma saatusele vastu. Minuti pärast istusin aga juba ilusti oma istmel, viie minuti pärast olid bussis vaid inimesed istekohtadel. Tuli välja, et pooled olid vist valesse bussi tulnud või...saatma või... no ma ei tea.
Akna alla istuda ma kahjuks ei saanud, kuid mu kõrval istus kena noormees, kes pärast seda, kui ma meeleheitlikult üle tema pea pilti teha üritasin, mulle enda aknaalust kohta pakkus. Sain teha akna lahti ja pildistada. Oli, mida pildistada.
Kella 10 ajal oli väike peatus, kus sõime ühes väga ütleme siis omapärases söögikohas, menüüs oli...okei menüüd ei olnud, pakuti injerat. "Meat or vegetables". Võtsime liha. Pool tundus olevat mingid soolikad, eks ma sõin siis maksatükke. WC ...okei WC-d ei olnud, oli auk maas, mille ees ei olnud ust. Nii palju siis peatusest.
Edasine tee möödus vaadet nautides. Enamus teed oli kruus ja teetööd käisid. Teed olid kohati väga käänulised ja kitsad ning seda üsna suurtes kõrgustes. Vaade aknast oli enamus aega lihtsalt väga ilus. Gonderisse jõudsime kella 4 paiku ning tavapäraselt Aafrika linnadele, siis nägi ka see 200 000 elanikuga linn lihtsalt üliväike välja, nii väike, et ma isegi ei uskunud, et me kohal olla võiksime ja oleks peaaegu mööda sõitnud.
Julgen öelda, et Simien Mountains on julgelt top 5 looduskaunites kohtades, kus ma oma elus käinud olen (ja neid kohti on rohkem kui 5 :) ).
Lasen piltidel enda eest rääkida!
